Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.
Hendrikus, Karlil oli sala suhe oma isaga ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
32 kommentaari:
Järsku kuulis ta ukse taga koputamist. Ta ehmus. ,,Teile toodi teie pitsa,'' kostis ukse tagant. Karl läks uksele ja avas selle. Mees ukse taga lasi ta maha. ,,Koostisosadeks oled sina,'' naeris ta.
Järsku äkas ta ülesse .Ta oli suures segaduses .Karl avastas ennast maha jäetud maja magamistoast .Ta oli hirmul ta hüüdis appi kuid keegi ei kuulnud teda .Nüüd kahetses ta väga eelmisel õhtul tehtut..
Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.
Ta ei saanud und. Ta vaatas telerit, võttis unerohtu, kuid miski ei aidanud. Tal oli halb kõhutunne, et see plaan ei lähe läbi. Selles oli ka McCane nõus. Ta oli 100% kindel, et ta avastab mõrvari viie päevaga.
Ta ei teadnud mida teha. Und tal ei tulnud , ta muudkui muretses ja muretses. Lõpuks tal sai kõrini sellest jamast ja kavatses võtta unerohtu. Ta läks voodise ja hakkas seal mõtlema mida ta küll nüüd teeb. Ta mõtles ja mõtles, kui lõpuks jäi magama.
Tal ei tulnud kuidagi und. Ta v�rises terve � ja ega hommikulgi parem olnud. J�rgmised p�evad olid tema jaoks, kui enesetapp, sest ta oli kindel, et uurija saab talle j�lile. Uurija kobas aga pimeduses. Ei olnud �htki asit�endit, aga siiski...
Ta mõtles mõrvale. Ta otsustas, et sõidab puhkama, kuid ta isa helistas. Ta otsustas, et ei vasta, kuid ta isa tuli ta ükse taha. Ta koputas ja ta avas ukse. Isa rääkis talle mis oli juhtunud, ja ta teeskles, et ta ei tea midagi
Hommikul koputas ta isa uksele ja ütles: "Ma tean mida sa tegid mu sõbraga." Hendrikus oli hämmeldunud ja taganes vastu oma lauda. Ta isa võttis välja sama noa mida Hendrikus oli kasutanud mõrvaks. Hendrikus oli noor ja ei tahtnud surma ja põgenes. Ta hüppas aknast välja oma roosasse Žigulisse ja sõitis kui tuli tuli takus, ta oli tahetud mõrva eest.
Kui jõudis hommik sisenes tuppa ta isa. Isa nuttis ja küsis kas meie suhe on läbi ? Kahjuks ma pean selle lõpetama muidu oleks mu elu läbi. Neid kuulas pealt mõrvar ja sisenes ka tuppa.Esimese liigutusega tappis ta isa ja mehe
ainult pikemaks. Kui ta hommikul ärkas, siis oli juba õhtu. Ta ei viitsinud enam magama minna ning läks poodi sisseoste tegema. Ta ei märganutki, et pood oli juba kinni pandud. Ta läks koju tagasi.
Varsti saabus hommik. Kõik oli samamoodi nagu õhtul. Miski polnud muutunud. Ikka veel on kõik sama igav . Ja siis tuli jälle öö :/.
...kuni ta kuulis allkorrusel müra. Ta läks asja vaatama. Möödudes teistest tühjadest tubadest. Alla jõudes oli üks kass tema koju tunginud. See kass oli väga kumma line nimelt ta oli üleni verine...
Politsei kahtlustas kedagi alaealist. Hendrikule helistatti ja see oli politsei. Politsei kahtlustas Hendrikut ja rääkis temaga pika jutu maha. Karli hääl oli veider. Tema hääl oli nagu ta oleks hirmul. Politsei läks tema koju ja avastas tema riietelt verd. Uuriti verd ja see oli mõrvast. Ta arreteeriti ja saadeti noorte vanglasse.
aina pikemaks ja pikemaks. Hommikul kui Hendrikus ärkas olid politseid tema ees ja antsid talle kumminuiaga vastu pead, nii et to oimetu oli.
Hendrikus viiti politseijaoskonda ja hakati teda üle kuulama.
peale ülekuulamis jooksis ta...
Järgmisel hommikul tulid tal süümepiinad. Kas ikka oleks pidanud seda tegema mõtiskles ta. Kuid siiski mis tehtud see tehtud, ning asi oli seda väärt kuna muidu oleks tema see surnu olnud. Ta läks poodi kuid kõik inimesed põrnitsesis teda väga tõsiselt nagu oleksid teadnud, et ta on kellegi mõrvanud. See ajas ta hulluks ning ta minestas tänavale ära.
Hommikul oli ta hirmust kange. Ta oli aru saanud mida ta tegi. Kõik ajalehed kirjutasid mõrvast. Ta midi kaduma. Ta otstas sõita Türki.
Hommikul hakkas tal pea valutama ning lõi koguaeg mõrvapilt silme ette. Ta ei saanud sellest enam lahti ning läks õue jooksma. Karl läks ka samma pubisse kus ta eile inimese mõrvas ning ehmatas kuna keegi ei olnud laipa veel avastanud ja nüüd olid ju tema jalajäljed seal maas. Ta kõndis pubist minema nagu poleks midagi olnudki. Politsei hakkas Karli jälitama...
Karl oli surmani hirmunud ja valge , kui ta oli julgust kogunud otsis ta kapist puhtad valged linad ja sidus need kokku . Köis, mis nendest linadest valmis oli üsna lühike . Karl tõi ka keldrist tooli . Köie ta riputas lakke lambi kõrval olevale konksule ja siis astus toolile . Ta tahtis end üles puua , aga mingi ellujäämis instinkt sundis teda seda mitte tegema .
Ta lihtsalt ei jäänud magama. Ta otsustas põgeneda ,kuid ei teadnud kuhu.Ta jooksis majast väja. Seal seisis politsei. Nii otsustas ta oma sõbra juurde minna.
eva
Lõpuks ei suutnud ta seda enam kannatada. Piin oli liiga suur. Ta oli teiselt inimeselt elu võtnud. Ta otsustas ennast üles puua. Kui päike hommikul ta tuppa paistis rippus tema kõie otsas.
Hendrikus karl jäii vahele ja ta sai õiendada. Ta sai niimoodi nahutada, et ta ei julge siiamaani kellegiga käija. Aga uurimist ta jätkab. Järgmisel päeval sai ta kõne ja keegi nearis ta peale. Siis sai ta hing täis.
Järgmisel päeval otsima minnes leidis McCane mõrvari asupaiga ülesse. Tapja varjas end lehmalaudas sõnnikuhunnikus magades.Uurija viis mõrvari muidugi politseisse ja ta pandi vangi. McCane tahtis muidugi, et tapja pandaks keset linna häbiposti enne vangi minemist.Nii tehtigi ja McCane sai väärilise tasu.
iiris
Ta kuulas muusikat kui aknale koputati see oli inspektor Kukumukijukiyui. Ta küsis "Kas on keegi kodus?" Keegi ei vastanud kuna mees oli ennast ja enda koera ülespoonud
Irise oli väga hea jutt. See peaks jääma.
Ta tahtis magada, aga ta ei saanud, sest ta oli väga närvis.Ühel momendil koputati uksele. Sisse tuli politseinik.Ta vahistas teda. Edasi oli tee vangi.
Kella 4 paiku kuulis ta sireene, ta lasi püksi hirmust. Õnneks oli see vaid tuletõrje koos kapten Sandriga. Lõpuks ta jäi magama. Hommikul murdis isa oma uue poisiga (kelle ta leidis Angelist)sisse ja ütles et kõik on läbi. Karl hakkas nutma ja palus vabandust aga ta isa jalutas ära.
Öösel hakkas jällegi tuletõrjealarm tööle.Karl oli uimane ja ei saanud enam uksest välja.Toad täitusid suitsuga ja Karl oli paanikas.Järsku löödi uks maha ja sisse jooksis tuletõrjujad.Karl oli päästetud.
Stina oma oli kõige parem, sest see erines teistest kõige rohkem
Iiris .
Postita kommentaar